Перейти к основному содержанию

Kuivõrd sakslased moodustasid Eestis ja Lätis alates 13. sajandist valitseva ülemkihi, kelle staatus säilis kuni 19. sajandi lõpuni, olid ka saksakeelsed kohanimed need, mis ametlikule võimule ja välismaailmale esindasid Liivimaa paiku. Selle nimekihi tundmine on vältimatu igale ajaloohuvilisele. 

Paljud Eesti ala kohanimed on sakslastel ühised skandinaavlastega, eeskätt lääneranniku ja saarte nimed. Näiteks Saaremaa vaste Ösel, mille lähteks on Skandinaavia Eysýsla ’saar + maakond’, aga ka vanad maakonnanimed Wiek (Vik) ’Läänemaa’, Refalant ’Revala’ jt. 

Saksakeelsed kohanimed võivad olla eestikeelsete mugandid (jn 1), olla eestikeelsetega tõlkesuhtes või olla üldsegi seoseta. Mõnikord on seos osaline, näiteks Ohukotsu, saksa Odenwald (Wald ’mets’), mille esimene pool Oden- ja eesti Ohu- lähevad tagasi  tüvele *ohto ’karu’.  

Tabel saksakeelsetest mugavndatud kohanimedest.
Joonis 1. Saksakeelsed mugavndatud kohanimed (koostanud: Peeter Päll, Sandra Sammler).

Aja jooksul kujunesid saksa keeles eesti nimede mugandamiseks kindlad mallid, eriti käis see järelosiste kohta, näiteks -fer ’-vere’, -küll ’-küla’, -sal ’-salu’. Tüüpiline oli ka kohanimede ebareeglipärane lühenemine (Tristfer, algselt *Tõrvestevere), ja lõppude saksapärastamine ((Kerkau (Kergu), Nüggen (Nõo)). Ei puudunud ka rahvaetümoloogia, näiteks Lüganuse nimelõppu tõlgendati sõnaga -husen (ülemsaksa -hausen ’majad’) ja saadi Luggenhusen. 

18.–19. sajandistt rääkides võib täheldada ka moenimesid, mida esines rohkem kui ühes kohas.  ii oli Liivimaal ja Eestimaal kümneid kohti nimega Annenhof ja Karlsberg.  19. sajandil nimetati mõisaid ümber peenemate nimedega nagu Piwarotz → Paulsruhe (Pivarootsi) ning linnadeski valiti klassikalisi nimekujusid (Antonisberg, mitte enam Tönnisberg ’Tõnismägi’). 

References

Johansen, P. 1929. Über die deutschen Ortsnamen Estlands. Sonderabdruck aus dem „Revaler Boten“. Vortrag gehalten in der Estländischen Literärischen Gesellschaft am 18. Dezember 1929. Revaler Estnische Verlags-Genossenschaft, Reval 1930.

Pajusalu, K., Hennoste, T., Niit, E., Päll, P., Viikberg, J. 2020. Eesti murded ja kohanimed (3. trükk) 

Uustalu, K. 1972. Lõuna-Eesti saksakeelne toponüümia (mõisanimed). Kandidaadiväitekiri. Tartu 
(Käsikiri TÜ raamatukogus.) 

 

Categories: