Eestlaste jaoks on mitme keele oskus iseenesestmõistetav asi. Ka 19. sajandi lõpus rääkis haritud eestlane peale eesti keele saksa keelt ja ka vene keelt. Eesti ajaloo suurema osa vältel oli saksa keel Eestis põhiline teaduskeel ja ka asjaajamise keel. Eesti soost haritlased suhtlesid ka omavahel nii kõnes kui kirjas kuni ärkamisajani saksa keeles. Eesti keel hakkas oma sõnavara ja eriti just oskussõnavara poolest vastama kõnelejate vajadustele tasapisi alles 20. sajandi algusest alates.  

Eesti koolilaps õpib põhikoolis vähemalt kahte võõrkeelt, millele gümnaasiumis lisandub ka kolmas. Vene kodukeelega õpilase jaoks on esimene võõrkeel eesti keel, mis riigikeelena kannab nimetust teine keel ja osutab ühtlasi ka keelekeskkonna olemasolule. Eesti kodukeelega lapse esimene valik on suuremalt jaolt inglise keel. Möödunud õppeaastal õppis üldhariduskoolides veidi üle 155 000 õpilasest inglise keelt esimese või teise võõrkeelena 82%, võrdluseks 32% aastal 1991.  Vene keele õppijate arv esimese, teise või ka kolmanda võõrkeelena oli 37%. Enne Eesti taasiseseisvumist õppisid kõik õpilased vene keelt. Vene keele õppijate arv langes järsult juba 1990. aastate alguses ning oli 28,9%-ga madalseisus õppeaastal 1998/1999. Kunagine Eesti ala mõjukeel – saksa keel – on paraku konkurentsist väljas, sest koolides õpib saksa keelt vaid 8% õpilastest. Eestlaste viimase kolmekümne aasta probleem – vähene prantsuse keele oskajate arv – ei näita ka paranemise märke – koolides õpib prantsuse keelt kas või vähesel määral ainult 3% õpilastest.  

Kuidas on aga lood keeleoskusega? Ka kümmekond aastat keeleõpet ei pruugi toota keeleoskajat. Seda oleme pidanud tõdema eelkõige õppeaine eesti keel teise keelena riigieksamite tulemusi vaadates, mis näitavad, et umbes kolmandik noortest ei valda eesti keelt piisavalt, et edasi õppida või tööle minna mujale kui Ida-Virumaale. Kui nooremate vanuserühmade venelaste seas on väga hea eesti keele oskusega umbes 46%, siis vanemaealistest vaid 22,8%. Eestlaste vene keele oskusega on lood vastupidised – nooremad oskavad vähem (23,3%) ja vanemad rohkem (64,7%). Väga hea inglise keele oskus noorematel eestlastel küünib lausa 67%ni, noortel venelastel on see aga poole väiksem. Eestlaste seas on päris palju soome keele oskajaid, tõsi küll, mida noorem vanus, seda vähem. Ühtviisi väike on saksa keele oskajate arv.