Перейти к основному содержанию

Iga ajastu lisab kohapärimusse oma kihi. Tekib juurde uusi objekte, säilinud saavad uusi tähendusi – osa maastikust kirjutatakse üle. Kirikuhooned ja ka mõisad on Eestis sageli kummituskohad, ning demoniseerunud surnud mõisnikud võivad esineda ka kaardimängijatena kabelis.  

Juba keskajal levima hakanud kuradikujutelm on ka kohapärimusse jõudnud. Nii on ilmselt kristluse ja vennastekoguduste mõjul hakatud mõnel pool vanu looduslikke pühapaiku kuradiga seostama ja mõnestki sellisest paigast on saanud kardetav koht.  

Pärimuses räägitakse nimeliselt ajaloolistest isikutest (näiteks Ivan Julm, Karl XII, Peeter I, Katariina II,  alates 17. sajandi 2. poolest väejuhid ja mõisnikud), kelle abil saab suulise mälu ulatust ka ajaliselt mõõta. Mida varasemad isikud, seda mütoloogilisem on nendega seotud motiivistik – neile omistatud teod ei vasta  ilmselt tegelikkusele. Esile toodud iseloomulikud jooned võivad pärineda ka konkreetselt isikult, näiteks on julmad mõisnikud sajandeid hiljemgi hästi meeles.  

Rootsi aega meenutatakse kui kuldset aega. Eriti Kagu-Eestis on sage motiiv Rootsi kuninga istutatud puust või tõllatiislist. Sellega kaasneb tõotus puu kasvama mineku korral siiakanti veel tagasi tulla. Nii on rahvas alal hoidnud usku hea Rootsi aja naasmisest.  

Dateeritavad on ka ajaloosündmused, mida pärimus kajastab. Siit üle käinud sõjad on jätnud tugeva jälje. Kõige enam domineerib viimane suurem sõda. Mälestusi on alates Liivi sõjast, viiteid on ka varasematele taplustele. Kuni II maailmasõjani domineerisid pärimuses põhjasõja ehk Rootsi sõja kajastused, nüüdseks on need elavast mälust hääbumas. Paiganimedes (näiteks Rootsi kuninga kaev, Venelinnamägi) esineb selle perioodi tunnistajana nii Rootsi- kui Vene-sõna. Vanu kalmeid peetakse sageli Rootsi sõja aegseiks. Ka 18. sajandil maad laastanud katk on vanemas, eriti Lääne- ja Põhja-Eesti pärimuses, sage teema.   

Suur osa kohapärimusest seostubki traagiliste, murranguliste, šokeerivate või muidu eriliste sündmustega. Nii on pärimuses jälgi sõdadest, haiguspuhangutest ja ka nõiaprotsessidest (näiteks nõidade põletamine Palmse Nõiakivil).   

References

Hiiemäe, M. 1998. Kas koerakoonlased olid sõjaröövlid? – Emakeele Seltsi aastaraamat 35–

42 1989–1996, 52–66. 

Loorits, O. 1935. Sõjad eesti rahvatraditsioonis. – Äratrükk K./Ü. “Looduse” väljaantavast 

koguteosest “Eesti rahva ajalugu” III, Tartu. 

Remmel, M.-A. 2002. Võrumaa ja Setomaa kohapärimuses 20. sajandi vältel ilmnevatest 

muutustest. – Paar sammukest XIX. Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat, 31–62. Eesti Kirjandusmuuseum. Tartu.

Remmel, M-.A. 2008. Mõisalegendid. Harjumaa. Tänapäev. Tallinn

Remmel, M.-A. 2014. Esimesest maailmasõjast, teistest sõdadest ja ajatunnetusest Eesti kohapärimuses. Looming, 8, 1127−1135. 

Valk, H. 1996. Aegadest ja ajatunnetusest Setomaal.– Palve, vanapatt ja pihlakas. – Vanavaravedaja 4, 59–91. Tartu. 

Valk, Ü. 1998. Allilma isand: kuradi ilmumiskujud eesti rahvausus. – Eesti Rahva Muuseumi sari 1.

Categories: