3.9

16. sajandi piiride ebakindlus ja pidev vaenutegevus Moskva-Leedu ja Vene-Liivimaa sõdade ajal tõi kaasa venelaste arvu kasvu tänasel Eesti alal. Vene kalurikülasid mainitakse esmakordselt 16. sajandi teisel poolel. 17. sajandil olid  venelaste asulad koondunud  Peipsi põhja- ja läänerannikule (joonis 1, 2). Patriarh Nikoni õigeusu kiriku reform viis

kirikulõheni
ja
vanausuliste
massilise põgenemiseni naabermaadesse. 1680. aastal moodustati Mustajõel (Alutaguse) vanausuliste kogukond, kus kaks aastat jutlustas vanausuliste feodossejevlaste haru aluspanija Feodossi Vassiljev (1661–1711). 1726. aastal põletasid vene väed küla maha.

Väljavõte Kokora mõisa 1782. aasta revisjonlehest.
Joonis 1. Kokora mõisa 1782. aasta revisjonlehed. Vene elanike nimekiri. (Rahvusarhiiv, EAA.1865.2.23/2)
Tartu Sillakohuse 1819. aasta peipsivenelaste külade nimekiri.
Joonis 2. Tartu Sillakohuse 1819. aasta peipsivenelaste külade nimekiri. (Rahvusarhiiv, EAA.949.1.1608)

1684. aasta kaartidel on Nina küla juurde kuuluvad kalurinimed vene algupäraga, samuti on seal märge, et külas elavad kalurid on tulnud Venemaalt. 1710. aasta paiku asutasid fedossejevlastest vanausulised Räpina lähistel Võhandu jõel oma

kloostri (skeedi)
, mis 1719. aastal hävitati. Selle elanikud põgenesid Peipsi ranniku vene küladesse, rajades seal vanausuliste kogukonnad.  1740.–1790. aastatel ehitati
palvelad
Varnjas, Kolkjas, Kasepäel, Kallastel ja Mustvees. 19. sajandil kasvas vanausuliste arv peamiselt  loomuliku iibe tõttu. Ametlikel andmetel oli 1820. aastal umbes 2700 peipsivenelast ehk vanausulist, 1846. aastal juba 4600. (Joonis 3, 4, 5)

Tartu Sillakohuse 1819. aasta peipsivenelaste nimekiri. Piirissaare elanikud.
Joonis 3. Tartu Sillakohuse 1819. aasta peipsivenelaste nimekiri. Piirissaare elanikud. (Rahvusarhiiv, EAA.949.1.1608)
Salajane toimik Liivimaa vanausuliste ebaseaduslike kommete kohta.
Joonis 4. Salajane toimik Liivimaa vanausuliste ebaseaduslike kommete kohta. (Rahvusarhiiv, EAA.291.8.173)
Tartu Sillakohtu 1850. aasta Mustvee vanausuliste perede nimekiri.
Joonis 5. Tartu Sillakohtu 1850. aasta Mustvee vanausuliste perede nimekiri. (Rahvusarhiiv, EAA.949.1.1611)

Read more

References

Liiv, O. 1928.  Vene asustusest Alutagusel kuni XVIII sajandi esimese veerandini : koos asustuse tulunduselu ja usulise seisundi vaatluskatsega päämiselt Rootsi ajal .Loodus. Tartu.

Liivimaa 1638. a maarevisjon. Eesti asutusala. I. Kaguosa. 1941. ENSV Riigi Keskarhiivi Tartu osakonna toimetused 1. Tartu. 

Moora, A. 1964. Peipsimaa etnilisest ajaloost. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn.

Plaat, J. 2012. Varane vene õigeusu mõju Eestis ja Petserimaal: Õigeusklikud ja õigeusu pühamud 11.-17.sajandil – Akadeemia, 1, 75-108. 

Plaat, J. 2016. Vene vanausulised ja nende pühakojad Eestis. Tallinna Raamatukogu, Tallinn. 

Ponomarjova, G., Šor, T. 2006.  Eesti vanausulised : väike kirikuloo teatmik. Eesti Vanausuliste Kultuuri- ja Arendusühing, Tartu. 

Rihter, J. 1976. Russkoje naselenie zapadnogo Pricud’ja. ERK, Tallinn. 

Savihin, F., Kasikov, A. 2005. Novyi vzgljad na formirovanie russkogo staroobrjadcestva v Zapadnom Pricud’je –  Russian linguistics, 29, 2, 137– 138.  

Šor, T. 2015. Vanausulised Eestis. Mitut usku Eesti. Valik usundiloolisi uurimusi: õigeusu eri. (Toim L. Eek). Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu.

 

Categories: