Materiaalse kultuuri osas hakkab ligikaudu aastast 1500 (Eestis alates 1200) eKr välja joonistuma Soome, Eesti ja Läti rannikuvöönd, kus rajati maapealse ehitusega monumentaalseid kivikalmeid ning kohati ka statsionaarsete piiretega põllusüsteeme ehk nn kamberpõlde. Nii põllud, kalmetüüp kui ka valdav enamik leiuainesest on selgelt pärit läänest – Skandinaaviast (sh tõuseb eriti esile Ojamaa) või põhjapoolsest Kesk-Euroopast. Väike rühm esemeid, mis on leitud nendest kalmetest, on toodud aga ida või kagu poolt. Alates 10.–9. sajandist eKr ilmus kivikirstkalmetesse Tapiola edelarühma keraamika, mille algkodu võib leida Volga-Okaa-Moskva jõe piirkonnast. Varase ja keskmise pronksiaja muistiseid sisemaal tunneme praegu veel väga halvasti.

Kõrvutades arheoloogia andmeid keeleajalooga, tuleb läänepoolset kultuuritraditsiooni (kalmed, põllusüsteemid ja esemed) seostada esigermaanlastega ning muinasgermaani keelega. Rannikupiirkonnas kohtusid germaanikeelsed sisserändajad kohaliku hõreda rahvastikuga, kelle keele kohta meil puuduvad andmed. Ida poolt saabunud inimestest, kes pidid olema uuralikeelsed, võime usutavasti näha märke kalmetesse ilmunud keraamika näol alates 10.–9. sajandist eKr. Sellel perioodil hakkab läänemeresoome algkeelde tulema germaani laensõnu, millest mitmed on seotud ka merenduse ja kalandusega (nt aer, laev, mõrd). Kas ida poolt tulijaid maeti ka keskmise pronksiaja kivikirstkalmetesse, pole selge, sest senised geneetikaandmed seda ei kinnita. Praegu saame üksnes väita, et idast tulijad olid kohal hiljemalt rauaaja alguses, kuid vähemalt nende kultuur jõudis kalmetesse juba pronksiajal.

Eestile lähimad pronksiaegsed vana DNA põhjal uuritud indiviidid pärinevad Lätist (Ķivutkalns) ja Leedust (Turlojiškė), kuid need ei olnud maetud kivikirstkalmetesse. Erinevast arheoloogilisest taustast hoolimata on Baltikumi pronksiaegne elanikkond geneetiliselt sarnane – nende genoom koosneb varasemate nöörkeraamikutega sarnaselt kolmest eellaskomponendist. Need komponendid pärinevad Euroopa küttidelt-korilastelt, Lähis-Ida päritolu varajastelt põlluharijatelt ning Ida-Euroopa stepivööndi rändrahvastelt. Pronksiaegsete inimeste genoom erineb nöörkeraamikute omast selle poolest, et suurenenud on Lääne-Euroopa või Skandinaavia küttide-korilaste pärandi osakaal.