Tulevaste läänemeresoome hõimude algkodu – ala, kust hakati välja rändama lääne suunas – on võimatu täpsemalt piiritleda. Keeleteadlaste arvates kõneldi seda lääneuurali keelt, millest hiljem hargnesid läänemeresoome, saami ja mordva, kusagil Volga-Oka-Kama piirkonnas. Arheoloogilise ainese põhjal võib sealkandis täheldada väga paljude erisuunaliste kultuurinähtuste põimumist, mille ühe tulemusena hakati II aastatuhande algupoolel e.m.a valmistama tekstiilkeraamikat. See kultuuritraditsioon hõlmas küllaltki suure ala Kesk-Volgal ning Volga-Oka vahealal. Üsna pea hakkas tekstiilkeraamika levima sealt loode suunas, jõudes küllalt ruttu välja Sise-Soome ja isegi Botnia lahe rannikuni. Selle leviku taga võib näha algsaami hõimude rännakuid.
Tekstiilkeraamika levikupiirkonna lõunapoolses osas, Moskva jõgikonnas ja Oka keskjooksul, levis tekstiilkeraamika alarühm, mida nimetatakse kas „arenenud“ tekstiilkeraamikaks või Djakovo-eelse kihistuse Klimentovo tüübiks. See on kõige lähedasem keraamika Eesti ja Läti hilispronksiaegsetest kindlustatud asulatest ja mujaltki tuntud keraamikale, millele leidub rohkesti vasteid ka vahepealsetelt aladelt. Just selle keraamika leviku taga võib näha tulevaste läänemeresoome hõimude rännet Volga ülemjooksult Dnepri ja Väina (Daugava) jõe ülemjooksule ning sealtkaudu Läänemere idaranniku maadele.
Kuna lääneuurali nn ühiskodu paiknes kunagise, nähtavasti indoeuroopa päritolu Fatjanovo kultuuri levilas, siis võivad loodeindoeuroopa laensõnad läänemeresoome algkeeles olla tulnud just sellelt põhjalt. Teiseks varaseks kultuurimõjutuste allikaks kujunesid eel- ja algiraani rahvad lõunas, s.o Mustast ja Kaspia merest põhja pool. Kolmas laenude allikas oli baltoslaavi ühiskond, kellega puututi kokku juba ilmselt enne rännuteedele asumist, veel anastava majanduse tingimustes. Sellest kõnelevad toonaste laensõnade tähendused (jn 1).
Lääneuurali perioodil ja veel ka rännete alguses olid peamiseks elatusallikate hankimise viisideks küttimine, kalastus ja korilus, kuid levima hakkas järk-järgult ka karjakasvatus ning maaharimine. Need hõimud, kes jõudsid Läänemere äärde I aastatuhande algussajanditel e.m.a, elatusid juba peaaegu täiel määral karjakasvatusest ja maaharimisest.