Перейти к основному содержанию

Eestlaste isikunimesid keskajal on uurijad vaadelnud koos 16. sajandi isikunimedega, sest siis rohkearvuliselt kirja pandud põhiliselt taluperemeeste nimedes ei kajastu veel reformatsiooni ja 1558. aastast alanud sõdade perioodi rännete mõju.  

Uue ülemkihi keel oli keskalamsaksa keel ja nimed, mida eestlased hakkasid oma lastele panema, laenati sellest keelest kas nimesid kandvate isikute eeskujul või preestri soovitusel. Sellepärast on need laennimed; viimase saja aasta eesnimemoodi puudutavates artiklites esineb tihti termin vanad laennimed. Tallinna ümbruses levisid laennimedena ka rootsi nimed (nt Olaf). Sundust loobuda „paganlikest“ nimedest katoliku kiriku dogmade hulgas ei olnud. 

Nimede vahetumise dünaamika Tallinnas ja selle ümbruses võib rekonstrueerida järgnevalt. Läänemeresoome isikunimesid esines 1335. a paiku veel linnas elavatel käsitöölistel, aga kui on mainitud naissoost eesti käsitöölisi, on neil juba laennimed (Greta, Katarina jt). 1370. aastal linna kassast palka saanud 23 kivivedajast 7 kandsid eelkristlikke läänemeresoome nimesid. Et kivivedajate nimed osutavad ka teistele etnostele (saksa, rootsi, slaavi), võis linnas eesti lihtrahva esindajatest umbes pooltel olla juba laennimi (Jane, Mertin, Henneke jt). 1435–1500 oli talupoegadel linna lähedal samasugune läänemeresoome ja laennimede suhe. Pärast aastat 1500 leidub Tallinna turberaamatus läänemeresoome isikunimesid üksikutel talupoegadel, kes olid pärit kaugemast maapiirkonnast. (jn 1) 

Läänemaa talupojanimede sagedusloend 1518–1544
Joonis 1. Läänemaa talupojanimede sagedusloend 1518–1544 (Rätsep 2011: 22).

Huno Rätsep on leksikonidele toetudes näidanud, et eestlased võtsid üle kaht päritolu − kristlikku ja germaani − isikunimede väljakujunenud alamsaksa lühendvormid (hüüdvormid). Eesti keeles neid enamasti edasi ei lühendatud. Peamised häälikulised muutused olid eestlastele raskete häälikusiirete täiendamine (Hans > Ants, Hinrik ~ Henrik > Hindrik ~ Hendrik) või lõunaeesti keelealal ka palataliseerimine (Hans > Hańśś). Toimis alamsaksa laensõnade puhul tuntud r-r-konstruktsiooni vältimine: Richard [rikhard] > Rikand. Vastupidiselt sellele on eesti keeles tekkinud p-p-konstruktsioon nime Peter lühendvormist Peet > Peep. Sõnaalgulist f-i asendas eesti p: Frans > Prants, Fritz > Prits. Eesti õ asendas teatud kohtades alamsaksa e, o või ö-d: Greet > Krõõt, Tonnies ~ Tönnis > Tõnis. Murdeti on hiljem toimunud sõnaalgulise h kadumine (ja lisandumine) ning sõnaalguliste konsonantühendite lihtsustumine: Greet > Reet, Prits > Rits. 

Read more

Rätsep, H. 2011. Kolumbus Krisostomus. Kolumbuse-aegsete eesti poisslaste meelisnimedest ja nende päritolust. – Oma Keel 2, 17–26. 

Rätsep, H. 2012. Kolumbus Krisostomus. Kolumbuse-aegsete eesti poisslaste meelisnimedest ja nende päritolust II. – Oma Keel 1, 5–18. 

Saar, E. 2016. Rõuge ja Vastseliina talupoegade eesnimed XVI ja XVII sajandil. Õdagumeresuumlaisi nimeq. Läänemeresoome nimed. Võro Instituudi toimõndusõq 30. Võro, 11–56. 

Saar, E. 2017. Forenames in 16th and 17th century southeastern Estonia. – Uralica Helsingiensia 12. Helsinki, 241–286. 

References

Ariste, P. 1933. Alamsaksa keel ja eesti keele uurimine. – Eesti Keel 4/5, 129–133. 

Johansen, P. 1937. Bruchstücke des Landbuches der Ordensmeister für Rujen und Helmet. – Beiträge zur Kunde Estlands, 21. Heft 1. Tallinn  

Johansen, P. 1939. Tallinna turberaamat 1515-1626. I osa. Das Revaler Geleitsbuch 1515–1626. I Teil. Toim. Nikolai Essen, Paul Johansen. Tallinn

Kohlheim, V. 2001. Mittelalterliche und gegenwärtige vornamengebung: ein Vergleich. – Name und Gesellschaft. Soziale un historische Aspekte der Namengebung und Namenentwicklung. Duden. Thema Deutsch. Band 2. Dudenverlag Mannheim, Leipzig, Wien, Zürich, 88–103. 

Palli, H. 1959. Eesti isikunimedest Harju- ja Järvamaal XVI sajandil. – Keel ja Kirjandus 10, 595–608. 

Rätsep, H. 1983. Alamsaksa päritolu eesnimedest. – Sõnasõel 6. Tartu, 69–74. 

Saareste, A. 1923. 400-a. vanune keeleline leid Eestis. – Eesti Keel, 97–104, 136–149.  

Seibicke, W. 2001. Pietistische und andere christliche Namen: Zum Verhältnis von Vornamengebung und Religion. – Name und Gesellschaft. Soziale un historische Aspekte der Namengebung und Namenentwicklung. Duden. Thema Deutsch. Band 2. Dudenverlag Mannheim, Leipzig, Wien, Zürich, 104–112 

Selart, A. 2016a. New Faith and New Name? Crusades, Conversion, and Baptismal Names in Medieval Baltics. − Journal of Baltic Studies, 47, 179−196. 

Selart, A. 2016b. Ristiinimese ristinimi. "Kristlikest" nimedest 13. sajandi Eestis. Läänemaa Muuseumi Toimetised (9−21). Haapsalu: SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid. 

Selart, A. 2016c. The Pskovo-Pechersky Monastery During the Livonian War (1558–1582). Holdings in Estonia. Псково-Печерский монастырь во время Ливонской войны (1558–1582 гг.). Землевладение в Эстонии. Hamburg: Kovač. 

Categories: