Seosed Baltikumi ja naabermaadega materiaalse kultuuri, keeleajaloo ja vana DNA põhjal

Materiaalse kultuuri osas hakkab ligikaudu aastast 1500 (Eestis alates 1200) eKr välja joonistuma Soome, Eesti ja Läti rannikuvöönd, kus rajati maapealse ehitusega monumentaalseid kivikalmeid ning kohati ka statsionaarsete piiretega põllusüsteeme ehk nn

. Nii põllud, kalmetüüp kui ka valdav enamik leiuainesest on selgelt pärit läänest – Skandinaaviast (sh tõuseb eriti esile Ojamaa) või põhjapoolsest Kesk-Euroopast. Väike rühm esemeid, mis on leitud nendest kalmetest, on toodud aga ida või kagu poolt. Alates 10.–9. sajandist eKr ilmus kivikirstkalmetesse

, mille algkodu võib leida Volga-Okaa-Moskva jõe piirkonnast. Varase ja keskmise pronksiaja muistiseid sisemaal tunneme praegu veel väga halvasti.

Kõrvutades arheoloogia andmeid keeleajalooga, tuleb läänepoolset kultuuritraditsiooni (kalmed, põllusüsteemid ja esemed) seostada esigermaanlastega ning muinasgermaani keelega. Rannikupiirkonnas kohtusid germaanikeelsed sisserändajad kohaliku hõreda rahvastikuga, kelle keele kohta meil puuduvad andmed. Ida poolt saabunud inimestest, kes pidid olema uuralikeelsed, võime usutavasti näha märke kalmetesse ilmunud keraamika näol alates 10.–9. sajandist eKr. Sellel perioodil hakkab läänemeresoome algkeelde tulema germaani laensõnu, millest mitmed on seotud ka merenduse ja kalandusega (nt aer, laev, mõrd). Kas ida poolt tulijaid maeti ka keskmise pronksiaja kivikirstkalmetesse, pole selge, sest senised geneetikaandmed seda ei kinnita. Praegu saame üksnes väita, et idast tulijad olid kohal hiljemalt rauaaja alguses, kuid vähemalt nende kultuur jõudis kalmetesse juba pronksiajal.

Eestile lähimad pronksiaegsed

vana DNA

põhjal uuritud indiviidid pärinevad Lätist (Ķivutkalns) ja Leedust (Turlojiškė), kuid need ei olnud maetud kivikirstkalmetesse. Erinevast arheoloogilisest taustast hoolimata on Baltikumi pronksiaegne elanikkond geneetiliselt sarnane – nende

genoom

koosneb varasemate nöörkeraamikutega sarnaselt kolmest

eellaskomponendist

. Need komponendid pärinevad

Euroopa küttidelt-korilastelt

, Lähis-Ida päritolu

varajastelt põlluharijatelt

ning Ida-Euroopa

stepivööndi rändrahvastelt

. Pronksiaegsete inimeste genoom erineb nöörkeraamikute omast selle poolest, et suurenenud on Lääne-Euroopa või Skandinaavia küttide-korilaste pärandi osakaal.

Uuri ja vaata lisaks

Kriiska, A. Lang, V., Valk, H., Tambets, K., Saag, L. & Metspalu, M. 2019. Vana DNA – uus sõnumitooja Eesti rahvastiku ajaloo kohta. – Tutulus 2018, 5–8.

Mittnik, A., Wang, C.C., Pfrengle, S., Daubaras, M., Zariņa, G., Hallgren, F., Allmäe, R., Khartanovich, V., Moiseyev, V., Tõrv, M., Furtwängler, A., Andrades Valtueña, A., Feldman, M., Economou, C., Oinonen, M., Vasks, A., Balanovska, E., Reich, D., Jankauskas, R., Haak, W., Schiffels, S., Krause, J. 2018. The genetic prehistory of the Baltic Sea region. – Nature Communications, 9/1, 442.

Saag, L., Laneman, M., Varul, L., Malve, M., Valk, H., Razzak, M. A., Shirobokov, I. G., Khartanovich, V. I., Mikhaylova, E. R., Kushniarevich, A., Scheib, C. L., Solnik, A., Reisberg, T., Parik, J., Saag, L., Metspalu, E., Rootsi, S., Montinaro, F., Remm, M., Mägi, R., D’Atanasio, E., Crema, E. R., Díez-del-Molino, D., Thomas, M. G., Kriiska, A., Kivisild, T., Villems, R., Lang, V., Metspalu, M., Tambets, K. 2019. The arrival of Siberian ancestry connecting the Eastern Baltic to Uralic speakers further east. – Current Biology, 29/10, 1701–1711.

Süvene

Lang, V. 2019. Eesti keele sünnilugu. – Pööning, 1/14, 42–44.

Lang, V. 2018. Läänemeresoome tulemised. – Muinasaja teadus, 28. Tartu Ülikooli kirjastus.

Kallio, P. 2012. The Prehistoric Germanic Loanword Strata in Finnic. – (Toim.) R. Grünthal; P. Kallio, A Linguistic Map of Prehistoric Northern Europe. (Mémoires de la Société Finno-Ougrienne, 266). Suomalais-Ugrilainen Seura, Helsinki, 225–238.