Eesti Vabariigi taastamisele eelnenud eestlaste uus rahvuslik ärkamisaeg äratas ka ingerisoomlased. Nad hakkasid kohe oma seltsielu korraldama: esimesena rajati Tartu Ingerisoomlaste Selts (22. oktoober 1988), seejärel sõsarühendused teistes linnades ja siis katusorganisatsioonina Eesti Ingerisoomlaste Liit (EIL, 25. veebruar 1989). 1997. aastaks oli sinna koondunud juba 12 kohalikku seltsi. EIL oli ka Eestimaa Rahvuste Ühenduse asutajaliige (18. mai 1989).
Ingerisoomlaste kultuurielu oli üks aktiivsemaid Eesti vähemusrahvuste seas. Oodatud kultuurisündmusteks said iga-aastane laulupidu (alates 1991) ja suvised lastelaagrid (alates 1994), ilmuma hakkas ajaleht „Inkeri” (1993). Igas kohalikus seltsis peeti ingeri päeva (5. oktoobril), Kalevala päeva (28. veebruaril) ja seltsi aastapäeva, lisaks jõulud ja emadepäev. Seltside juurde tekkisid laulukoorid ja tantsurühmad, enamikel ka oma raamatukogu.
Kui 1993. aastal võeti Eestis vastu uus kultuurautonoomia seadus, alustas Eesti Ingerisoomlaste Liit kultuuromavalitsuse taotlemist ja selle aluse, rahvusnimekirja koostamist. Pärast nimekirja kinnitamist (2001) valiti kultuurinõukogu (2004) ja selle juhatus. EIL-ist sai 2004. aastal loodud Eesti Regionaal- ja Vähemuskeelte Liidu asutajaliige.
Eesti ingerisoomlaste elu sai uue ilme ja hoo, kui Soome president Mauno Koivisto nimetas ingerlased välissoomlasteks (1990) ja käivitas paluumuutto, st andis neile võimaluse asuda ümber Soome. Järgnes tuhandete ingerisoomlaste kolimine (Eestist, Ingerist, Karjalast) Soome ja seoses sellega nende arvu tuntav vähenemine Eestis. Soomega suhtlemine on toonud kaasa huvi tõusu soome kirjakeele vastu, ent lasknud unarusse jääda ingerisoome (savakote ja äüramöiste juurtega) keelemurdel.
Rahvusrühma suuruse ja emakeele määramise puhul tuleb arvestada eri nimetuste kasutusega rahvaloendustel. Aastail 1959–2000 on inimeste puhul, kes on registreeritud nimetusega „soomlane“ ja kelle rahvuskeeleks on märgitud soome keel, de facto tegu ingerisoomlastega. 2011. ja 2021. aasta loendustel oli võimalik end märkida (soomlase kõrval) ka ingerisoomlaseks, ent seda võimalust kasutas ilmselgelt väga väike osa (vt tabel 1). Emakeele alusel jaguneb rahvusrühm siiani kolmeks. 2021. aasta loendusel kõneles 8841 (ingeri)soomlasena registreeritud inimesest emakeelena soome keelt 4086, vene keelt 2327, eesti keelt 2130 (ja midagi muud 291) inimest. (Tabel 1)
| 1934 | 1959 | 1989 | 2000 | 2011 | 2021 |
| 841 | 16 699 | 16 622 | 11 837 | 7958 (7589+369) |
8841 (8543 +298) |
| emakeelsus |
59,8% |
31% | 38,5% | 32,9% | 45,8% |
Tabel 1. Ingerisoomlaste arv Eestis rahvaloenduste andmetel.
Väheneva arvukusega rahvusrühm pingutab edasise säilimise nimel ja pärast kultuurinõukogu valimist (2004) on jätkunud aktiivne seltsielu. Arvestades ka vahepeal Eestisse asunud soomesoomlastega, loodi 2017. aastal Eestisoomlaste Kultuuriomavalitsus (ESKO), mille kultuurinõukokku kuulub 21 esindajat üle Eesti. Aastast 2018 tegutseb ESKO sihtasutus, aitamaks teostada kultuuriprojekte. Ajaloo ning rahvuskultuuri uurimise edendamiseks asutasid humanitaarteadlased 27. novembril 2015 Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi.
ESKO kultuurinõukogu teeb koostööd kõigi seltsidega, sh Eesti Ingerisoomlaste Liiduga. ESKO eesmärk ja missioon on Eestis elavate soomlaste ja ingerisoomlaste omailma elavdamine ja avardamine, täna üha enam ka virtuaalses võrgustikus. Arvestades ESKO rajamist ja jätkuvat tegutsemist, võiks eeldada, et tulevastel rahvaloendustel registreeritakse soomlasi kahes jaos: Eesti kodanikest eestisoomlaste ja Soome kodanikest soomesoomlastena. (Jn 1)
