Liigu edasi põhisisu juurde

Eesnimekasutuse muutused

1940–1991
  • Kultuur
    Lähiaeg

Sajandi teisel poolel jätkus moenimede ja nimemoodide vaheldumine eestlaste eesnimevalikus. 

Vahetult sõja järel oli eesnimistu võrdlemisi eestipärane: eelistati vanu laennimesid (Mare, Tiiu, Rein, Jüri) ning sõjaeelse eestistamisperioodi jätkuks lisandus kasutusse uusi omakeelseid nimesid (Sirje, Ülle, Kalev, Urmas). 

1960. aastatel hakkas tasapisi tarvitusse tulema uusi laene teistelt rahvastelt. Nimesid võeti rootslastelt (Brita, Ingrid, Karin, Sven), sakslastelt (Anneli, Katrin), soomlastelt (Kaisa, Kalle), lätlastelt (Aivar), leedulastelt (Egle), ungarlastelt (Ilona, Margit), poolakatelt (Janek, Marek) jne. 

Lisaks sellele hakati nimedes kordama lemmikstruktuure. Heakõlaliste Helle ja Malle kõrval tulid 1960. aastatel laialdasse tarvitusse Ülle ja Pille. 1950. aastate moenimele Sirje järgnesid Terje ja Marje. Toomas ja Urmas panid aluse moesarjale Andres, Andrus, Margus, Jaanus, Meelis. Populaarsed olid täishäälikuühend ai (Kairi, Aivar) ning nimed lõpuga -ka (Marika, Monika), -li (Anneli, Maili), -lin (Evelin, Marilin) jne. Sellistes lemmikelementide kordustes väljendub ka eestlaste vaba ja loov suhtumine eesnimedesse. Seda soodustas omakeelsete nimede kasutussetulek sajandi esimesel poolel, kui eestlaste eesnimistu varasemaga võrreldes peaaegu täielikult välja vahetus. 

1980. aastatel muutusid taas populaarseks vanad laennimed. Eelisnimede seas olid Kadri, Triin, Liis, Siim, Kristjan, Priit. Vähest kasutust leidsid 1940. aastatel eelistatud laennimed.  

1980. aastatel lisandus ka uuemaid laene teistest keeltest (Helen, Kristel, Silver). Samal ajal sai alguse Martini võidukäik – ükski nimi pole Eestis viimase sajandi jooksul nii pikalt populaarseimate nimede hulgas olnud ning eiranud eestlaste tava moenimesid kiiresti vahetada. 

Kaksiknimedes esineb samuti sageli laennimesid. Kaksiknimed hakkasid eestlaste seas levima 19. sajandi lõpus. Nende osakaal kasvas 1930. aastatel tüdrukutel viiendikuni ning poistel umbes 14%-ni, ent enne teist maailmasõda hakkas huvi nende vastu taanduma. Nõukogude ajal oli kaksiknimede panek mõnda aega keelatud või mittesoovitatav. 

Perioodi lõpus kujunesid välja eestlaste kaksiknimede lemmikstruktuurid: naisenimedel 2 + 1 silpi (Mari-Liis, Pille-Riin), mehenimedel 1 + 2 silpi (Sten-Erik, Karl Martin).  

Uuri ja vaata lisaks

Hussar, A. 2001. Eestlaste XX sajandi nimemood. – Oma Keel 1, 28–33

Statistikaameti eesnimede statistika

 

Süvene

Hussar, A. 1998. Eestlaste eesnimedest aastatel 1930–1990. Magistritöö eesti keele alal. Tartu Ülikool. 

Rajandi , E. 1964. Tänapäeva eesnimedest. – Keel ja Kirjandus, 5, 271–278.

Rajandi, E. 1966. Raamat nimedest. Eesti Raamat. Tallinn

Kategooriad: