4.9.5
4.9.5
1850–1920
  • Kultuur
    Lähiaeg

Päritolumaa järgi jagati Eesti mustlased 19. sajandil kolme rühma: a) Rootsist ja Soomest tulnud Laiuse mustlased, b) Vene mustlased Ida-Eestis ja c) Läti mustlased lõunapiiri aladel. 1841. aastal koondati kõik Eestis elavad mustlased Laiuse kroonuvalla hingekirja ja enne Teist maailmasõda elas seal hinnanguliselt 60 inimest. Neist oli enamik muutunud paikseks ja ühtlasi eestistunud. Vald andis neile passe või rändamislubasid, kogukonna ja valla vahetalitajaks oli mustlasest kohtumees (satsiboskeru). Laiuse keelemurre oli lähedane Soome mustlasmurdega. (jn 1)

Eesti romade arv rahvaloenduste andmetel.
Joonis 1. Eesti romade arv rahvaloenduste andmetel (koostanud: Jüri Viikberg, Taavi Pae, Sandra Sammler).

Uuri ja vaata lisaks

Süvene

Ariste, P. 2012. Mustlaste raamat. Eesti Keele Instituut, Tartu Ülikool. – Töid antropoloogilise lingvistika vallast 7. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn.

Lutt, R., Vaba, L., Viikberg, J. 1999. Mustlased. – Eesti rahvaste raamat. Rahvusvähemused,  rühmad ja killud. (Koost. ja toim. J. Viikberg). Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn, 334–339. 

"Mustlase missioon". 2010. Dokumentaalfilm.  Režissöör Vahur Laiapea. 

Roht-Yilmaz, E.-L., Ross, A. 2019. Romad Eestis: minevik ja tänapäev. – Horisont, 6, 30−37. 

Ross, A. 2013. Eesti romade mitmekeelsus. Bakalaureusetöö. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudis.

Kategooriad: