Eestlaste, nagu ka naaberrahvaste vanasõnad on kogutud ja kirja pandud valdavalt 19. sajandi lõpus ja 20. sajandil. Vanasõnapärimus on aga moodustunud pikema aja jooksul.
Soome folkloristi Matti Kuusi algatatud läänemeresoome vanasõnade projekti raames valmis paarikümneaastase töö tulemusel väljaanne „Proverbia Septentrionalia“ (1985), mis sisaldas 900 populaarsemat läänemeresoome vanasõna koos naaberrahvaste ütluste vastetega. Töö teises etapis lisandus võrdluskogumisse 2900 vanasõna. Selle projekti üks tulemusi on Arvo Krikmanni koostatud statistiline ülevaade läänemeresoome rahvaste vanasõnavaramute omavahelisest suhtlustihedusest (jn 1) ning naaberrahvaste ütluste mõjudest eri läänemeresoome rahvaste vanasõnavaramule (jn 2). Lisaks selgitas Krikmann välja eri rahvaste mõjupiirkonnad Eestis, kus ühisosa vastava rahva vanasõnavaramuga on ootuspärasest suurem – esialgu „Proverbia septentrionalia“ väljaande materjali, hiljem kogu ainese põhjal. Allpool esitatud Arvo Krikmanni koostatud kaardid kirjeldavad nii läänemeresoome rahvaste kui teiste olulisemate naaberrahvaste mõjuvälju eesti vanasõnavaramus.
Süsteemne koostöö ühe folkloorižanri rahvusvaheliste paralleelide väljaselgitamiseks on võimaldanud näidata, millised on eri rahvaste mõjupiirkonnad eesti vanasõnavaramus. Kindlasti ei puuduta need mõjud üksnes vanasõnu, vaid rahvastevaheliste kontaktidega kaasnevaid kultuurinähtusi laiemalt.
