Lisaks eestlastele ja sakslastele asus juba siinse linnaelu (viide) algusajal Liivimaa linnadesse inimesi ka mujalt. 14. sajandi alguses on mainitud lausa venelasest Tartu kodanikku. Tartus asus Vene linnaosa kahe kirikuga ja õigeusu kirik oli ka Tallinnas. Need kirikud kuulusid aga Venemaa kaupmeestele, kes viibisid Liivimaal lühiajaliselt. Püsiv Vene päritolu linnaelanikkond – töölised ja käsitöölised – oli 15.–16. sajandil arvatavasti vaid Tartus, mille majanduslik tagamaa ulatus Pihkvamaale. Narvasse asus elama vadjalasi, keda samuti nimetati geograafilise päritolu järgi „venelasteks“.
Tallinnas ja Haapsalus moodustasid olulise osa elanikkonnast rootslased, kelle puhul pole üldjuhul võimalik öelda, kas nad olid pärit Eestist, Soomest või „päris“ Rootsist. Tallinnas võis rootslaste osakaal 16. sajandi alguses küündida viiendikuni. Samavõrd kuulus Tallinna sisserändetagamaa hulka Soome. Kuid alati tuleb arvesse võtta, et nii nagu venelaste ja vadjalaste puhul, segunesid etnilised, geograafilised ja sotsiaalsed kategooriad ka rootslaste ja soomlaste puhul. Pikas vaates sulandusid eri maade sisserändajad hiljemalt paari põlvkonna jooksul ja vastavalt oma sotsiaalsele staatusele kohaliku kas „saksa“ või „mittesaksa“ kihiga.
