Internetiajastu on loonud varasemaga võrreldes uusi suhtlusvõimalusi. Arvutivahendatud kommunikatsioon võimaldab edastada ideid ja sõnumeid kiiresti paljude inimesteni, ületades hetkega riigi- ja keelepiire. Internet kui digitaalne suhtlusruum on mõju avaldanud eestlaste etnilistele suhetele, muutnud neid rahvusvahelisemaks, samas tugevdanud kodu- ja väliseesti kogukondade sidet. Etniliste suhete vaatenurgast on internet muutnud Eestit ja eestlaste maailma kirevamaks ja kultuuriliselt mitmekesisemaks. Digitehnoloogia laialdane kasutamine ja uued väljendusvormid on tugevdanud osaluskultuuri indiviidide arvamuse väljendamise ja kaasatuse kaudu ühiskonnas.
Veebikultuuri loomisel, kogumisel, säilitamisel ja uurimisel sai arvutivahendatud suhtlus ulatuslikuks nii maailmas kui ka Eestis 1990. aastatel. 1993 formuleeriti hüpertekstikeele HTML-i esimene versioon, mida hakati kasutama veebiks (World Wide Web) nimetatud teaberuumis. Eestis sai info liikumine uue taseme ja kiiruse, kui 1990. aastate keskpaiku loodi riiklike suurprojektidega avalikkusele suunatud veebikultuuriruume (näiteks hariduse infrastruktuuri infotehnoloogilise pöörde toonud projektiga „Tiigrihüpe“) . Eestist sai digivalitsemise juhtriike, mäluasutustele võimaldas infotehnoloogia areng pika aja vältel loodud materjalide massdigiteerimist, hõlbustades kultuuriloolise info kogumist, säilitamist, uurimist ja kättesaadavust.
2000. aastate algul oluliseks saanud Veeb 2.0 ehk teise põlvkonna veebidisainiga kaasnesid osalusmeedia ja sotsiaalvõrgustike võidukäik. Eesti levinuim sotsiaalmeediakanal ja paljude diginähtuste uurimisallikas on 2004. aastal loodud Facebook. Rahvusvahelistunud internetis võimaldab sotsiaalmeedia luua kohalikke/piirkondlikke ajaloo, mälu, kohaloo jne huvirühmi ning esitleda vastavat materjali.
Eesti inimeste, eelkõige noorte keelekasutusele on angloameerika kultuuriruumist lähtuv sotsiaalmeedia avaldanud tugevat mõju. Uudne kirjalik kõnekeel kasutab keskkonna- ja platvormispetsiifilist slängi, sealhulgas lühendeid. Tekkinud on eriomased kultuurivormid, näiteks tundeid ja tujusid väljendavad visuaalsed emotsiooniikoonid ehk emotikonid või internetimeemid (jn 1).
Eestikeelse sotsiaalmeedia uurimused on näidanud, et rahvusvahelist materjali võetakse üle kohandamata. Ingliskeelsed tekstiosad pole internetis levivates kultuurivormides takistuseks, sest ka eesti digikultuuris on inglise keel lingua franca. Samas on kohalikud folklooripuhangud kinnitanud eesti ja inglise keele võrdset potentsiaali, kohalik keelelis-kultuuriline kompetents aitab luua uut ja viidata varasemale. Internetikäitumise põhjal on Eesti endiselt ida ja lääne vahel, näiteks internetihuumoris on aktuaalsed nõukogude teemad ja süžeed.
Eesti kultuuriuurijate huvisfääris on olnud näiteks indiviidide ja kogukondade on-line-reaalsus, rahvaloome internetis (internetipärimus, nagu kriisifolkloor; sotsiaalmeedias sündinud kirjandus; blogid), internetis levivate kultuuriväljenduste globaalsed ja lokaalsed (glokaalsed) mõjutused (näiteks globaalsete trendide mõju kohalikele oludele, globaalsete trendide kohalik tõlgendamine), taaskasutus ehk varasemate kultuurivormide uued elud internetis, intertekstuaalsus, uudisfolkloor, elektrooniline hübriidsus, žanripiiride hägustumine, internetikultuuris valitsev visuaalsus (piltide, videote, animatsioonide loomine, vaatamine, kasutamine) (jn 2, 3, 4).
