Ajalooallikatesse on läänemeresoome rahvaste muinasaja lõpu isikunimed jõudnud XIII sajandiga alanud perioodil. Vanade isikunimede käibelt kadumine meeste individuaalnimedes oli aeglane muutus. On jälgitav erinev kadumise kiirus linnakodanike ja linna lihtrahva hulgas, keskuse lähedal paiknevates ja perifeersetes maakohtades. Kogu protsess kestis XVI sajandi keskpaigani. Naisenimede kohta leidub väga vähe tõendatud näiteid – nende kadumine oli kiirem.
Tänasele teadmisele läänemeresoome isikunimede sõnavaralise sisu ja struktuuri kohta pani aluse Detlef-Eckhard Stoebke (jn 1).
Stoebke uuris põhjalikult isikunimede struktuuri ning tegi kindlaks, et see võis koosneda ühest elemendist, näiteks *Meeli; häälikuliselt varieeruvast lõpuosast (jälg sufiksist?), näiteks *Toiva~Toivo~Toive; elemendi ja tajutava sufiksi kombinatsioonist, näiteks *Vihti-mas, *Lempi-ttu; kahe elemendiga liitnimest, näiteks *Auva-lempi, *Kauka-päivä.
Levinumad elemendid võisid esineda mõlemas positsioonis, nt *Meeli-toivo, *Hüvä-meeli. Liitnimed on struktuurilt väga sarnased muinasgermaani isikunimedega, nt *Frid-richi, *Richi-hard. Nendest elementidest püsis *Meeli kõige kauem Põhja-Eesti talupojanimedes ja *Lempi Lõuna-Eesti omades.
Viljo Nissilä kritiseeris Stoebket germaanipärase nimemudeli esiletõstmise pärast, väites, et Stoebke materjalikogu on tasakaalustamata ning läänepoolse, eriti Liivimaa materjali kõrval on vähe idapoolse läänemeresoome ainest. Tegelikult ei tõsta Stoebke liitnimesid esile − neid esinebki vähem kui muid struktuuritüüpe, samas leidub neid kogu läänemeresoome keeleala allikates, idas kuni Novgorodi tohtkirjadeni.
Võimalikest muinasgermaani mõjudest nimesüsteemile on Janne Saarikivi väitnud, et mõned elemendid võiksid olla isikunimistusse sugenenud tõlgetena, nt *Päiva- (vrd *Dag-) ja *-neuvo (vrd *-rat).
Üldvaates on läänemeresoome nimeelementide semantika täiesti teine kui germaanlastel. Tähendused ’armastus’, ’rõõm’, ’meel’, ’veetlevus’, ’lootus’ domineerivad mõjuvõimu soovivate tähenduste üle ja sõjakad tähendused puuduvad sootuks. Semantika võrdlust muinasbalti isikunimedega ei ole tänapäevani tehtud.
Viimasel ajal on edu saavutatud asustusajaloo selgitamisel läänemeresoome isikunimistu abil. Vastupidine idee – leida kohanimedest lisa läänemeresoome isikunimede sõnavarale – on üle sajandi vana, kuid pole osutunud eriti viljakaks. Stoebke koostatud pilti lisandub detailseid täpsustusi, nt et *Meeli-nimede kõrval on olnud kasutuses algupäraselt sufiksilised *Mäle-nimed, mis on aluseks paljudele Mäle- ja Mäli-algulistele külanimedele.
