Skip to main content

2021. aastal loendati Eestis 676 romat, kellest 62% kõneles emakeelena rahvuskeelt, u 10% eesti ja 20% vene keelt. Regionaalselt elab Eestis romasid enim Valga linnas (ligi kolmandik, jn 1), mis kinnitab nende pärinemist Läti aladelt. (Seal moodustavad nad rahvastikust u 0,3%, Eestis 0,05%.) Üldjuhul eelistatakse suure perega elada äärelinna väikemajades, kuhu mahub ühe perekonna 3–4 generatsiooni ja võib-olla sugulasigi.  

Romade haridustase on Eesti keskmisest madalam ja see mõjutab ka nende tööhõivet. Kool on mustlastele tähendanud oma kultuurist võõrdumist. Eesti hariduses peaks oma koha leidma ka mustlaste emakeeleõpetus, kuid sobiv kontseptsioon on alles väljatöötamisel. 

Eesti mustlased on organiseerunud. 1991. aastal loodi Eestimustlaste Kultuuri Selts (EMKS), 2000. aastal Põhja-Eesti Romade Ühing (PERÜ) ja 2002. aastal Kesk-Eesti Romade Ühing (KERÜ). EMKS oli ühtlasi Eesti Regionaal- ja Vähemuskeelte Liidu (ERVL) asutajaliige (2004). 

Neli inimest pildil, tegemist romadega.
Joonis 1. Valga romad (foto: Annika Haas 2013).

Read more

References

Ariste, P. 2012. Mustlaste raamat. Eesti Keele Instituut, Tartu Ülikool. – Töid antropoloogilise lingvistika vallast 7. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn.

Lutt, R., Vaba, L., Viikberg, J. 1999. Mustlased. – Eesti rahvaste raamat. Rahvusvähemused,  rühmad ja killud. (Koost. ja toim. J. Viikberg). Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn, 334–339. 

"Mustlase missioon". 2010. Dokumentaalfilm.  Režissöör Vahur Laiapea. 

Roht-Yilmaz, E.-L., Ross, A. 2019. Romad Eestis: minevik ja tänapäev. – Horisont, 6, 30−37. 

Ross, A. 2013. Eesti romade mitmekeelsus. Bakalaureusetöö. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudis. 

Categories: