Kodavere kiilt ehk idamurdelist Kodavere murrakut on kõneldud ja kõneldakse veel praegugi ajaloolise Kodavere kihelkonna põhjaosas, endiste Ranna ja Pala valla külades.
Aktiivsemalt asuti kodavere kiäle elavdamisega tegelema aastatuhande vahetusel, mil endise Ranna valla külades hakati enamal määral tähelepanu pöörama omakandi koduloole ja korraldama külapäevi. Näiteks esimesel Sääritsa külapäeval 1999. aastal avati mälestuskivi Kodavere murrakule, murdekeelt kasutati sõnavõttudes ning kodaverekeelseid tekste leidub ka esimestes piirkonna külade ajaloole pühendatud trükistes.
Sääritsa külapäevade korraldamise ja murdekeelsete väljaannete koostamise võttis pikaks ajaks oma südameasjaks sääritsalane Eevi Treial. Aastatel 2006–2016 andis ta välja viis murdekogumikku Kodavere kandi inimeste mälestustest. Treial oli ka üks kodaverekeelse aabitsa ja töövihiku koostajatest, mis ilmusid aastatel 2015 ja 2020 Liivi Muuseumi väljaandel. Sääritsa külapäevadest kasvasid 2010. aastal välja Kodavere murdelaagrid lastele, mida korraldati aastaid E. Treiali koduõuel. Seejärel võttis korraldamise üle Pala kool ning 2021–2022 toimusid lastele suunatud keelelaagrid Liivi Muuseumis.
Külapäevade juurde on kuulunud ka kodaverekeelsete näitemängude lavastamine. Sageli on lavastuste aluseks murdekeelsed pajatused, mälestused tõsielusündmustest või murdekeelne luule. Alates 2010. aastast tänaseni on murdekeelseid etendusi järjepidevalt mänginud Assikvere külateater, kes on kaasanud näidenditesse ka lapsed. Murdekeelsed näidendid on enamjaolt ette valmistanud Sassukverest pärit Ann Kilk ning esietendused on toimunud suvistel Assikvere folklooripäevadel. Kilk on koos filmientusiastist abikaasa Andus Kilgiga teinud ka mitmeid kodaverekeelseid videofilme. Neist suurejoonelisim on mängufilm „Kettunen ja Kodavere murrak“ (2013), mis valmis koostöös Assikvere külateatriga.
Kohaliku keele entusiastide põhiline väljakutse ongi kodavere kiäle laste jaoks huvitavaks ja atraktiivseks muutmine (jn 1). Sel eesmärgil on korraldatud murdelaagreid lastele ja püütud tähelepanu uute formaatidega. Näiteks valmis Pala koolilaste osavõtul CD-plaat „Kodavere-kiilsed mälessused: ku vanaemä veike õli“ (2016) ning 2021. aasta Kodavere keele- ja filmilaagri käigus kodaverekeelne noorteseriaal „Kodavere vaim Peipsi kõhal“ (2022).
Olulisim kodaverekeelne veebiressurss on Ann Kilgi koostatud koduleht „Kodavere murrak“, mille esimene versioon valmis 2007. aastal. Lehel leidub nii murraku iseloomustus, valik murdetekste kui ka väike veebisõnastik. Alates 2020 koondab Kodavere murraku huvilisi ka Facebook’i grupp „Kodavere kiil“, kus on üle kantud Kodavere Pärimuskeskuse korraldatud kodavere kiäle kuali veebitunde.
Tuntuim kodaverekeelne luuletaja on Mari Vallisoo (1950–2013), kes on avaldanud murdekeelset loomingut luulekogudes „Sünnisõnad ja surmasõnumid” (1991), „Ussisõnad” (2001) ja „Viimäne vihim” (2013).
